NB! Alates 18.02.2015 ei uuendata siin olevat infot. Valla koduleht asub aadressil www.halingavald.ee.

Ajaloost

Pärnu-Jaagupi kihelkonna koolide ajalugu ulatub 17.sajandisse. Nimelt oli juba 1680.aastal Pärnu-Jaagupi kiriku juures olemas köstrikool soomlasest köster-koolmeistriga, kes veidi ka lugeda osanud. Põhjasõda (1700-1721) lõpetas koolitegevuse kihelkonnas täielikult. Uuesti hakkasid koolid tegutsema 18.sajandi esimesel poolel. 1770.aastal töötas Pärnu-Jaagupi kihelkonnas kihelkonnakool ja neli mõisakooli (Kaisma, Vee, Pööravere ja Halinga).
19.sajandi alguseks olid kõik seni kihelkonnas tegutsenud koolid tegevuse lõpetanud. Kihelkonnakool alustas tööd uuesti 1822.aastal ja töötas ühtejärge 13 aastat. Kooliõpetajaks oli kohalik köster Gustav Wilhelm Birk.
Kahekümne viie aasta jooksul (1855-1880) sai kihelkond juurde 12 uut vallakooli hoonet: Halinga, Are, Pööravere, Roodi-Vahenurme, Elbu, Kaelase, Roodi-Vahenurme uus maja, Enge-Uduvere, Tabria, Are uus maja ja Halinga. 19.sajandi kuuekümnendatel aastatel lisandusid Uduvere apostlik-õigeusu kihelkonnakool ja Elbu külakool. 19.sajandi seitsmekümnendad aastad olid kihelkonna koolielus murrangulised - jõudis lõpule kohaliku koolivõrgu kujunemine ja võeti kasutusele C.R. Jakobsoni koostatud õpikud, mis tõid koolidesse ilmaliku, teadusel põhineva õppematerjali. Kui enamus koole oli 19.sajandi kolmanda veerandi lõpuks uued ruumid saanud, siis üksikud koolid töötasid ikka veel suitsutaredes.

1878.aastal Pärnu-Jaagupi kihelkonda jõudnud rahvusliku liikumise algatajaks oli siin mail vallakooli õpetaja Tõnu Kentel. Rahvusliku kooli arengu lõikasid läbi 1885-1887.aasta venestusreformid.

Eelmise sajandi lõpul hakkas kooliõpetajate haridustase pikkamööda tõusma ning seetõttu paranes ka õppetöö. Pidurdavalt mõjus kihelkonna koolielule   I maailmasõda. Nimetatud sõja lõpuaastail algasid kihelkonna koolielus muutused. Venemaa Ajutise Valitsuse korraldusega lubati algkoolis õpetada emakeeles. Lõppes 30-aastane venekeelsuse periood. Uute korralduste alusel hakati kihelkonnas koole likvideerima ja ühendama.

Uute kooliseaduste alusel muudeti kihelkonna algkoolid Eesti iseseisvuse lõpuaastatel 6-klassilisteks. Kihelkonnas kätteasaadav kooliõpetus, mis kunagi oli alanud vaevalisest veerimisest köstrikoolis, oli jõudnud 6-klassilise algkooli tasemele.

Seoses 1940.aastal alanud okupatsiooni ajajärguga, kannatas ka valla- piirkonna koolielu. 1941.aastal alanud sõjasündmuste ajal rüüstati koolimaju ja tassiti laiali kooli vara. Pärnu-Jaagupi 6-kl. Algkooli ruumes toimus sõjaajal sõjaväelaste toitlustamine. Saksa okupatsiooni ajal küll koolitegevus jätkus, kuid selle katkestas peagi uus sõjasuvi. Nii nõukogude kui ka saksa okupatsiooni ajal kuulusid osa pedagoogidest mobilisatsiooni alla ning koolid jäid ilma õppejõududest. Algkoolid nimetati ümber mittetäielikeks keskkoolideks. Enges langes endine mõisahoone, kus kool asus, 1942.aastal tuleroaks ning koolile tuli leida uued ruumid. Kool kolis nüüd endise Enge vallamaja ruumidesse ning oli siin kuni kooli sulgemiseni.

1944.a. lisandus koolides seitsmes klass. Kooli läks nüüd ka neid, kel aastaid üle kahekümne, sest kooliskäimisega pääses ära metsanormi kohustusest. Koolides alustati nõukoguliku kasvatustööga. Juba 1945-ndal aastal moodustati pioneeriorganisatsioone. 1945.aastast viidi tunniplaani klassijuhataja tunnid. Kui 1944.a. sügisel alustati õppimist veel vanadest raamatutest, siis peagi vahetati need välja uute nõukogulike õpikute vastu, kus esikohal kommunistlike juhtide pildid. Ka laulikud vahetati välja, kuna seal olid mustas nimekirjas olevate heliloojate laulud.

Pärnu-Jaagupi Mittetäieliku Keskkooli juurde moodustati 1946.aastal Maanoorte kool. Siia asusid õppima õpilased vanuses 13-st kuni 30-ne aastani. Seega võis nüüd õppida ka töö kõrvalt. Alates 1952/53 õppeaastast sai Pärnu-Jaagupi Mittetäielikust Keskkoolist, Pärnu-Jaagupi Keskkool. Esimesel keskkooli õppeaastal oli siin 250 õpilast ja 17 õpetajat. Õpilaste arvu suurenemisega jäi aga vana koolimaja väikeseks. Osa klasse tuli paigutada koolist eemalolevatesse hoonetesse. Hädasti oli vaja uut koolimaja. Kuna alevis oli tol ajal ka rajooni keskus, siis saadigi luba uue koolihoone ehituseks. Ehitamisega alustati 1956/57.õppeaastal ning 1957.aasta kevadeks oli keldrikorrus juba valmis. Ehitustööd aga ei toimunud tol ajal nii kiiresti kui praegu ning 1959.aastal, kui Pärnu-Jaagupi rajoon likvideeriti, seiskus ka ajutiselt koolimaja ehitus, sest kool allutati nüüd Pärnu linna haridusvõrgu piirkonnale ning linnal olid muidugi omad huvid.

Suurte pingutustega maja siiski valmis ja avati 1.septembril 1960.aastal. Kuna oli alanud aeg, kus eesmärgiks oli püstitatud väikeste koolide sulgemine, siis likvideeriti ka siinses piirkonnas kuuekümnendate esimesel poole kaks kooli: Vee 1963 ja Kaelase 1965 aastal. Väikeste koolide sulgemisega kaasnes aga ka Pärnu-Jaagupi Keskkooli õpilaste arvu suurenemine. Järjekordselt tekkis ruumide puudus ning selle lahendamiseks ehitati koolimajale 1965.aastal juurdeehitus. Peagi suleti koolid veel Enges 1966, Parasmaal ja Pööraveres 1972 aastal. Kuuekümnendatel aastatel alustas keskkooli juures tegevust ka Pärnu Kaugõppekeskkooli konsultatsioonipunkt.

Peale Kaelase kooli likvideerimist, avati endise Kaelase mõisa vabanenud ruumides eriinternaatkool, kuhu tulid õppima lapsed üle Pärnu rajooni. Praegu on kool riigi ülalpidamisel ja siin õpib 65 õpilast üle Pärnu maakonna.

Muusikahuvi oli siinse rahva hulgas juba ärkamisaja algusest olnud, kuid puudus kohapealne põhjalikum muusikahariduse saamise võimalus. Sellest puudusest saadi üle Halinga kolhoosi ettevõtmisel asutatud muusikakooliga. Pärnu-Jaagupi Muusikakool avati 1.oktoobril 1981.a.

Peagi leiti, et kunagine väikeste maakoolide sulgemine oli vale samm ning alustati nende taastamist. Nõukogude korra lõpuaastail avati Libatses, "Edasi" kolhoosi kaasabil 1.septembril 1988.aasta l Libatse Algkool-lasteaed, millele valmis juurdeehitus 1991.aastal. Pööravere Algkool taastati 1.septembril 1988.a., kuid sai töötada vaid 9 aastat, siis suleti õpilaste vähesuse tõttu uuesti. Eesti taasiseseisvuse algul valmisid kooliruumid ka Vahenurmes. Vahenurme Algkool-lasteaed avati 1.septembril 1993.a. Praegu on vallapiirkonnas järgmised haridusasutused: Kaelase kool (riigikool) ja valla koolid: Libatse Lasteaed-algkool, Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi, Pärnu-Jaagupi Muusikakool, Vahenurme Lasteaed-algkool, samuti Pärnu-Jaagupi Lasteaed "Pesamuna".

2000-nda aasta suvel tähistas Halinga vald 320-ndat hariduselu juubelit. Selle märgiks asetati seinaplaadid kõikidele majadele, kus kunagi on olnud või on praegu kool. Kui maja enam polnud avati maja asemel mälestuskivi.



Otsing
Ɯrituste kalender

 
10 
11  12  13  14  15  16  17 
18  19  20  21  22  23  24 
25  26  27  28  29  30  31 
 

 
  Täna, 13.12
  -1..4   Pilves selgimistega ilm.  Hommikul sajab kohati veel lörtsi ja vihma, pärastlõunal läheneb saartele uus lörtsi- ja vihmasajuala, mis edasi mandrile levib. Puhub edela- ja lõunatuul 7-12, puhanguti 15, saartel ja rannikul 9-14, puhanguti 20 m/s. Õhutemperatuur on -1..+4°C.
  Neljapäev, 14.12
-3..2   Öösel: Vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Edela- ja lõunatuul tugevneb 7-12, puhanguti 15,  saartel ja rannikul 10-15, puhanguti 18-22 m/s. Õhutemperatuur on 0..-3, saartel kuni +2°C. Päeval: Pilvisus tiheneb. Pärastlõunal jõuab saartele lume- ja lörtsisadu, mis laieneb edasi mandrile. Puhub lõuna- ja kagutuul 8-12, puhanguti 15, saartel ja rannikul 10-15, puhanguti 18-22 m/s. Õhutemperatuur on 0..-2, saartel kuni +2°C.
-2..2  
  Reede, 15.12
-3..2   Öösel: Pilves ilm. Sajab lund ja lörtsi, saartel hommikul ka vihma. Puhub kagu- ja lõunatuul 4-9 m/s, põhjarannikul 6-12, puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on -3..+2°C. Päeval: Pilves selgimistega ilm. Ennelõunal sajab mitmel pool enamasti lörtsi ja vihma, pärastlõunal on peamiselt sajuta ilm. Puhub edela- ja lõunatuul 5-11, saartel ja rannikul puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur 0..+4°C.
0..4  
  Laupäev, 16.12
-4..2   Öösel: Pilves selgimistega ilm. Kohati sajab lund ja lörtsi, saartel ka vihma. Puhub kagu- ja lõunatuul 3-8, saartel ja läänerannikul 5-11, puhanguti  kuni 14 m/s. Õhutemperatuur on 0..-4, läänerannikul kohati +2°C. Päeval: Pilves selgimistega ilm. Kohati sajab lund ja lörtsi, saartel ka vihma. Puhub kagu- ja lõunatuul 3-8, saartel ja läänerannikul  5-11, puhanguti kuni 14 m/s. Õhutemperatuur on -1..+3°C.
-1..3  
 Päike
   tõuseb: 09:09
   loojub: 15:20
 EMHI
 Hoiatused
 Ilm täna
 Ilm merel ja Peipsil
 Suusainfo

 
 
 
 
 
 
 
Halinga Vallavalitsus | Uus 53, PƤrnu-Jaagupi 87201, PƤrnu maakond | tel +372 44 73 700 | faks +372 44 73 701 | e-post halinga@halingavald.ee | Kontaktandmed
Originaalis loodud Web Expert poolt.