NB! Alates 18.02.2015 ei uuendata siin olevat infot. Valla koduleht asub aadressil www.halingavald.ee.

Lindude liiginimestik

Halinga valla linnustik

Halinga vallas leiduvad linnud seltside ja sugukondade kaupa, kasutades Eesti lindude süstemaatilise nimestiku numeratsiooni.

Iga liigi juures on toodud ära ladinakeelne nimetus ning võimalusel antud pesitsusaegne arvukus. Mitmete liikide juures kirjeldatakse paiku, kus üht või teist sulelist võib kõige tõenäolisemalt kohata. Liikide puhul, kellede kohta kehtib looduskaitse seaduses (kotkad, must-toonekurg) nende elupaikade salastatuse nõue, seda loomulikult ei tehta.

Kokku 215 liiki.

I selts KAURILISED (GAVIIFORMES)

1. sugukond KAURLASED (GAVIIDAE)

Järvekaur (Gavia arctica) esineb Halinga vallas ebaregulaarse läbirändajana ja juhusliku suvekülalisena.

II selts PÜTILISED (PODICIPEDIFORMES)

2. sugukond PÜTLASED (PODICIPEDIDAE)

Tuttpütt (Podiceps cristatus) on läbirändaja ja võimalik haudelind Pitsalu turbakarjäärides.

Hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) pesitseb kuni 3 haudepaarina (2003) Pitsalu turbakarjäärides.

Sarvikpütt (Podiceps auritus) esineb Halinga vallas kevadrändel. Liiki on vaadeldud kevadrände ajal Kodesmaa tehisjärvedel ja Pitsalu turbakarjäärides.

IV selts PELIKANILISED  (PELECANIFORMES)

6. sugukond KORMORANLASED  e  KARBASLASED (PHALACROCORACIDAE)

Kormoran (Phalacrocorax carbo) satub Halinga maile põhiliselt kevadrände ajal aprillis. Liiki vaadeldi esmakordselt 18.04.1999.a. Kodesmaa tehisjärvede juures.

V selts TOONEKURELISED (CICONIIFORMES)

7. sugukond  HAIGURLASED   (ARDEIDAE)

Hüüp (Botaurus stellaris) on linnuliik, keda võib kohata aeg-ajalt Pitsalu rohtunud ja roostunud turbakarjäärides. Esimene teadaolev hüübi vaatlus toimus Pitsalu karjäärides 25.04.1999 a. Pesitsemist ei ole seni õnnestunud kindlaks teha.

Hallhaigur (Ardea cinerea) pesitses ca 15 aastat tagasi üksikute paaridena Pärnu-Jaagupi ja Uduvere vahelises kuusetukas. Viimastel aastatel lindude pesitsemisest seal enam märke ei leidu. Liik on aga kevad-suvisel perioodil sageli kohatav valda läbivatel suurtel kraavidel ja erinevate tehisjärvede kallastel.

8. sugukond TOONEKURGLASED (CICONIIDAE)

Must-toonekurg (Ciconia nigra) pesitseb valla territooriumil 1-2 haudepaarina. Kõige suurem võimalus toitu otsivaid linde vaadelda on Enge jõe luhtadel ja suurtel kraavidel.

Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) on üks osa heinaaegsest looduspildist Halinga vallas. Teadaolevalt ilmus liik Halinga valda pesitsema 20.saj 60. lõpul 70.alul. Pesitsevaid paare on erinevatel aastatel olnud 30 ringis. Üks Kaelase pargis rõngastatud v-toonekure pesapoeg leiti Aafrika lõunaosast Zimbabvest.

VI selts HANELISED (ANSERIFORMES)

10. sugukond PARTLASED  (ANATIDAE)

Kühmnokk-luik (Cygnus olor) pesitses teadolevalt Halinga vallas esmakordselt 1995 aastal. Pesitsemine toimus Pitsalu turbakarjääride piirkonnas. Seni on see ka ainuke teadaolev selle liigi pesitsemine siinkandis. Aeg-ajalt võib linde kohata peatumas Kodesmaa tehisjärvedel või juhuslikult ülelendamas.

Väikeluik (Cygnus columbianus) on kõikuva arvukusega läbirändaja mõlemal rändeperioodil. Sageli ülelennul või puhke(toitumis)peatustel koos laululuikedega. Eelistab peatuda suurematel ja avaramatel põldudel või heinamaadel. Toitumisparved koos laululuikedega on mõnikord ulatunud mitme tuhandeni (13.04.1999 ca 3000 luike Vakalepa lähedal nn.Vee soos; 16.04.1999 samas ca 4000 luike). N.n “puhtaid” väikeluikede parvi, kus parves on ca 400 lindu on vaadeldud Arase ja Langerma küla põldudel.

Laululuik (Cygnus cygnus) esineb Halinga vallas läbirändajana mõlemal rändeperioodil ja sageli moodustab toitumisparvi põldudel-heinamaadel koos väikeluikedega, kus koos tuhandeid linde vt.väikeluik. Alates 1995 pesitseb regulaarselt Pitsalu turbakarjäärides.
Viimastel aastatel kohatakse mai lõpul-juuni alul pidevalt 1 laululuige paari Kodesmaa tehisjärvede piirkonnas.

Rabahani (Anser fabalis) esineb Halinga vallas regulaarse läbirändajana mõlemal rändeperioodil. Sageli peatuvad kuni mõnetuhandesed hanedeparved valla avartel põldudel ja heinamaadel. Erandjuhtudel võib liik ka suveks siiakanti jääda:31.05.1982 aastal vaatles autor Perekülas1 rabahane ülelennul Lavassaare järve suunas.

Suur-laukhani (Anser albifrons) on samasugune järjekindel ja sageli väga arvukas läbirändaja mõlemal rändeperioodil. Meelsasti rändab ja peatub suurematel avaratel põldudel koos rabahanedega.

Hallhani (Anser anser) eksib aeg-ajalt mõlemal rändeperioodil Halinga maile. Sellist regulaarset läbirännet nagu raba- ja suur-laukhane puhul esineb, hallhanel siinkandis ei ole.

Kanada lagle (Branta canadensis) on Halinga vallas juhukülaline, keda alates 1986 aastast on vaadeldud 4 korral.

Valgepõsk-lagle (Branta leucopis) esineb Halinga mail väikesearvulise läbirändajana mõlemal rändeperioodil.

Mustlagle (Branta bernicla) on juhuslik läbirändaja, keda seni on läbirändel vaadeldud vaid ühel korral.

Viupart (Anas penelope) on Halinga vallas regulaarne läbirändaja mõlemal rändeperioodil. Viuparte võib kohata nii kevad kui ka sügisrände ajal (alates augustist) Kodesmaa tehisjärvedel, Pitsalu turbakarjääridel jm. valla suurematel veekogudel.

Piilpart (Anas crecca) esineb vallas nii läbirändjana kui ka pesitsejana. Pesitsejana on viimastel aastatel liigi arvukus kahanenud.

Sinikael-part (Anas platyrhynchos) on part, keda võib sobivate ilmastikuolude korral Halinga vallas kohata aastaringselt. Puudub järjekindlalt vaid väga karmidel talvedel, kui puudub elutegevuseks vajalik vabavesi. Pesitseb kõikjal temale sobivates elupaikades. Kahel korral 1979 ja 2002 aastal on registreeritud liigi pesitsemine ka puu otsas. 1979 aastal pesitses lind vanas hallvarese pesas Perekülas ja 2002 aastal tegi ise pesa Kaelase pargis kasvava harulise vahtra jämedate harude vahele. Üks 1989.a. Langerma-Kodesmaa küla vahelisel sookraavil kinni püütud ja rõngastatud sinikael-part tabati sama aasta jõulukuul Taani Kuninriigis.

Soopart (Anas acuta) esineb Halinga vallas ebajärjekindla läbirändajana mõlemal rändeperioodil.

Rägapart (Anas querquedula) on viimastel aastatel jäänud üpris harvaesinevaks läbirändajaks eelkõige kevadperioodil.

Luitsnokk-part (Anas clupeata) esineb aeg-ajalt kevadisel rändeperioodil

Punapea-vart (Aythya ferina) esineb peamiselt kevadrändel. Linde on kohatud Pitsalu veega täitunud turbakarjääridel ja Kodesmaa tehisjärvedel.

Tuttvart (Aythua fuligula) on läbirändajana võrdlemisi harilik. Pesitsusajal esineb mõne paarina Pitsalu veega täitunud turbakarjääridel. Juhuslikult on pesitsenud ka Lehtmetsa küla väikesel tiigil.

Merivart (Aythya marila). Liiki kohatud Halinga vallas seni vaid ühel korral. 4.mail 2006 ujus 1 vana isalind koos sõtkapaari ja poolalbinootilise sinikael-pardiga Kodesmaa tehisjärvel.

Aul (Clangula hyemalis) on arktiline sukelpart, kes on Halinga maile sattunud vaid mõnel korral, kui üksikut lindu on vaadeldud Kodesmaa tehisjärvedel.

Mustvaeras (Melanitta nigra) on nagu aulgi arktiline sukelpart, keda on Halinga vallas kohatud kõrgel ülelennul vaid kevadrände ajal lehekuu lõpul.

Tõmmuvaeras (Melanitta fusca) on juhuslik läbirändja ja seda peamiselt kevadrändel.

Sõtkas (Bucephala clangula) esineb Halinga vallas läbirändajana mõlemal rändeperioodil ning ebaregulaarse pesitsejana. Sõtkas on suluspesitseja partlane, kelle pesa leiti 1983 ja 1984 aastal Aasa külas Sauoja äärsest õõnsast haavast (musträhni pesakoopast) ja Kodesmaa küla lähedalt suureavalisest pesakastist.

Väikekoskel (Mergus albellus) esineb aeg-ajalt kevadisel läbirände perioodil, keda on siinmail kohatud aprillis Kodesmaa tehisjärvedel.

Rohukoskel (Mergus serrator) on teadaolevalt siiamaile sattunud vaid ühel korral 2000 aasta suvel.

Jääkoskel (Mergus merganser) on viimastel aastatel 1 paarina püüdnud pesitseda Kaelase pargi õõnsates puudes, kuid paraku pole edukas pesitsemine veel õnnestunud. Suur kogukas part tõmbab pesaõõnsusesse lennates paratamatult tähelepanu … .

VII selts HAUKALISED  (ACCIPITRIFORMES)

11.sugukond HAUGASLASED (ACCIPITRIDAE)

Herilaseviu (Pernis apivorus) on Halinga vallas regulaarne haudelind, kes eelistab põldudega vahelduvat segametsa ja kes pesitsusajal esineb 5 – 10 pesitsusterritooriumil.

Must-harksaba (Milvus migrans) on Halinga vallas haruldane läbirändaja ja juhuslik suvilind.

Merikotkas (Haliaeetus albicilla) on viimastel aastatel regulaarne toitekülaline Pitsalu turbakarjääridel nii pesitsusperioodil kui ka väljaspool pesitsusaega. Aeg-ajalt kohatakse linde ka talveperioodil, kui nad külastavad spetsiaalselt kotkastele rajatud söötmispaiku.

Madukotkas (Circaetus gallicus) on röövlind, keda Halinga valla territooriumil on vaadeldud vaid ühel korral. Liik kuulub Halinga valla lindude liiginimestikku tinglikult, 10.juunil 2001 aastal vaadeldud lind tuli vaatluskohta (Kesu raba) Halinga valla poolt ja suundus hiljem samuti Halinga valla poole.

Roo-loorkull (Circus aeruginosus) esineb läbirändajana mõlemal rändeperioodil ja regulaarse pesitsejana Pitsalu turbakarjääride roostikus. Juhuslikult (2000 a.) on pesitsenud ka Kodesmaa tehisjärve roostikus.

Välja-loorkull (Circus cyaneus) esineb Halinga vallas regulaarse läbirändajana ning haruldase tavitujana. Liiki võib suveperioodil (mai – august) aeg-ajalt kohata suuremate põldude kohal liugleval saagilennul. Välja-loorkulli arvukus on aastati üsna kõikuv ning vallas võib pesitseda max 5 haudepaari.

Stepi-loorkull (Circus macrourus) on levinud Ida-Euroopa poolstepi ja stepi aladel. Halinga vallas on liik eksikülaline, keda on seni kohatud vaid ühel korral Langerma küla põldudel.

Soo-loorkull (Circus pygargus) on harilik läbirändaja mõlemal rändeperioodil. Pesitsusajal mõnevõrra sagedasem, kui lähedane sugulasliik välja-loorkull. Pesitseb heinapõldudel, kelle pesi on leitud Vakalepa ja Langerma külade põldudelt. Liigi arvukuses esineb aastati suuri kõikumisi ja valla territooriumil võib esineda max 7 pesitsusterritooriumi.

Kanakull (Accipitier gentilis) esineb Halinga vallas aastaringselt. Eelistab pesitseda vanemates metsades. Liigi arvukus on viimasel aastakümnendil tugevasti vähenenud. Halinga vallas on mitmel korral kohatud ka kanakulli kirdepoolset alamliiki põhja-kanakulli (Accipitier gentilis buteoides). Halinga vallas rõngastatud kanakulle on tabatud Poolas ja Leedus. Üks Langerma küla lähedal rõngastatud kanakull kandis rõngast jalas veidi üle 10 aasta ja tabati naabervallas Avaste küla (Vigala v.) lähedal.
Käesoleva aastakümnedi alul võib valla territooriumil elada maksimaalselt 5 paari kanakulle.

Raudkull (Accipitier nisus) esineb nagu kanakullgi valla territooriumil aastaringselt. Raudkullid pesitsevad tihedates nooremates metsades. Valla territooriumil võib pesitseda 10-15 raudkulli paari. Talveperioodil on raudkullid sagedased toitekülalised linnurikastes taluõuedes, farmide ümbruses ja asulates.

Hiireviu (Buteo buteo) on Halinga valla tüüpilisemaid ja ka arvukamaid röövlinde. Hiireviud pesitsevad reeglina metsades, mis piirnevad põldude ja heinamaadega. Halinga vallas võib pesitseda 30-40 paari hiireviusid. Halinga vallas rõngastatud hiireviusid on tabatud Saksamaal. Viimastel aastatel on hiireviu muutunud Halinga vallas regulaarseks talvitujaks.

Karvasjalg-viu (Buteo lagopus) on hiireviu lähedane sugulasliik, kes elab tundras ja metsatundras. Halinga vallas on karvasjalg-viu regulaarne, kuid väikesearvuline läbirändaja mõlemal rändeperioodil ja ebaregulaarne talvituja.

Väike-konnakotkas (Aquila pomarina) esineb Halinga vallas regulaarse toitekülalisena ja ebaregulaarse pesitsejana. Liigi pesitsusaegne arvukus 0-2 haudepaari.

Kaljukotkas (Aquila chrysaetos) pesitses Halinga vallas ühe paarina 20.saj 90.a. alul. Vaatamata sellele, et kaljukotkas enam Halinga vallas ei pesitse, on ta siinmail pidev toitekülaline, keda võib kohata aastaringselt.

12. sugukond KALAKOTKASLASED (PANDIONIDAE)

Kalakotkas (Pandion haliaetus) on regulaarne läbirändaja mõlemal rändeperioodil ja juhuslik toitekülaline pesitsusperioodil (Enge jõgi, Kodesmaa tehisjärved).

VIII selts PISTRIKULISED (FALCONIFORMES)

13. sugukond PISTRIKLASED (FALCONIDAE)

Tuuletallaja (Falco tinnunculus) oli 20.saj 60.a. Halinga kultuurmaastikele iseloomulik haudelind. 21.saj alguseks on liik pesitsejana siitmailt kadunud, kuid ei ole välistatud võimalus, et tuuletallajaid võib siinkandis aastatel, kui pisinäriliste – hiirte arvukus on väga kõrge, taas pesitsemas kohata.

Punajalg-pistrik (Falco vespertinus) on ida- ja kagupoolse levikuga väike röövlind, keda Halinga vallas on kohatud nii pesitsusperioodil (pesitsemist ei ole õnnestunud tõestada), kui ka sügisrände ajal.

Väikepistrik (Falco columbarius) on nagu tuuletallajagi Halinga vallast pesitsejana kadunud. Väikepistrikud pesitsesid siinmail veel 20.saj 80.a. esimesel poolel, kuid viimastel kümnenditel võib liiki vaadelda vaid rändeperioodidel.

Lõopistrik (Falco subbuteo) on rändlind, kes esineb Halinga vallas kohatise (lokaalse) pesitsejana. Lõopistrikud (nagu tuuletallajad ja väikepistrikud) ise pesi ei ehita vaid kasutavad pesitsemiseks vareste ja ronkade vanu pesi. Liigi pesi on leitud reeglina põldudevahelistest metsatukkadest kui ka taluparkidest. Ühel korral on lõopistrikku vaadeldud ka juba veebruari lõpul (Langerma k.).

Rabapistrik (Falco peregrinus) esineb Halinga vallas ebaregulaarse läbirändajana mõlemal rändeperioodil.

IX selts KANALISED (GALLIFORMES)

14. sugukond METSISLASED  e.  PÜÜLASED  (TETRAONIDAE)

Laanepüü (Bonasa bonasia) esineb nagu enamik kanalisigi siinkandis aastaringselt. Laanepüü arvukus on autori tähelepanekute järgi viimastel aastatel hakanud kahanema.

Rabapüü (Lagopus lagopus) e.rabakana on Halinga valla rabadelt 21.saj alguseks kadunud. Viimane usutav vaatlus rabapüüde kohta tehti 1995.a. detsembris.

Teder (Tetrao tetrix) on vast nurmkanade kõrval rahva seas kõige rohkem tuntud kanaline. Halinga valla territooriumil on teada mitmeid tetrede mänguplatse ja kokku võib neil mängukohtadel mängida kuni 50 tedrekukke.

Metsis (Tetrao urogallus) esineb Halinga vallas aastaringselt. Metsise mängupaiku on valla territooriumil teada vähemalt kolm, milledest üks mõne aasta eest raiega täielikult rikuti. Mängivate kukkede arv valla territooriumil on 10-15.

15. sugukond  FAASANLASED  e.  KANALASED  (PHASIANIDAE)

Nurmkana (Perdix perdix) e.põldpüü on rahva seas hästi teatud ja tuntud, kuna nurmkana parved tulevad eriti talveperioodil sagedasti küladesse ja talude juurde. Liigi arvukus on küllaltki kõikuv – on aastaid, kui kohatakse vaid üksikuid linde, aga mõne aasta pärast on linnud jällegi tunduvalt arvukamad.

Põldvutt (Coturnix coturnix) on ainus Eestimaal pesitsev kanaline, kes on rändlind. Põldvutte on teadaolevalt siinkandis kohatud vaid kolmel korral.1969, 2000 ja 2004 aasta suvel.

X selts KURELISED (GRUIFORMES)

16. sugukond  RUIKLASED (RALLIDAE)

Täpikhuik (Porzana porzana) on rändlind, kes esineb Halinga vallas juhukülalisena. Liiki on kohatud Pitsalu küla lähistel vanades rohtunud turbakarjäärides ja veerohketel suvedel suurtel kogujakraavidel.

Rukkirääk (Crex crex) on rahva seas küllaltki tuntud ja teatud lind, kes elab heinamaadel ja talivilja põldudel ning kelle arvukus on aastate lõikes vägagi kõikuv.

Tait (Gallinula chloropus) avastati Halinga vallas alles 2004.a. Tol aastal pesitses tait edukalt Aasa külas. Linnud valisid pesitsuskohaks 70.a. lõpul “EDASI” kolh. poolt kaevatud pika ja sopilise tiigi Enge jõe paremal kaldal.

Lauk (Fulica atra) e.vesikana on rändlind, kes on juba mitmeid aastaid 1-4 paarina pesitsenud Kodesmaa tehisjärvedel.

17. sugukond  KURGLASED (GRUIDAE)

Sookurg (Grus grus) on Halinga valla rabadele ja sooservadele tüüpiline haudelind, keda valla territooriumil esineb pesitsusajal 10-15 paari.

XI selts KURVITSALISED  (CHARADRIIFORMES)

19. sugukond MERISKLASED  (HAEMATOPODIDAE)

Merisk (Haematopus ostralegus) on Halinga vallas juhupesitseja, kes 2001 aastal püüdis pesitseda Enge jõe äärsel põllul (Andres Mirme teade), kuid tookord lindude pesitsemine ebaõnnestus.

23. sugukond TÜLLLASED (CHARADRIIDAE)

Väiketüll (Charadrius dubius) pesitseb valla kruusakarjäärides, tehisjärvede kallastel ning põldudevahelistel teedel. 20.saj 90.a. lõpul püüdis 1 väiketülli paar pesitseda ka endise “Edasi” kolhoosi põllutöömasinate hoiuplatsil Libatses.

Liivatüll (Charadrius hiaticula) on tüüpiline rannikul pesitsev kurvitsaline. 1979.a. tegutses aga üks ärev liivatülli paar Vahenurme küla lähedal suure magistraalkraavi kaldal.

Rüüt (Pluvialis apricaria) esineb läbirändajana mõlemal rändeperioodil ja on tüüpiline rabadel (kõrgsoodel) pesitsev kurvitsaline.

Kiivitaja (Vanellus vanellus) on kohaliku rahva seas küllaltki tuntud lind. Kiivitajaid võib leida pesitsemas nii põldudel kui ka valla rabadel. Viimastel aastakümnenditel on liigi pesitsusaegne arvukus tugevasti kahanenud.

24. sugukond KURVITSALISED  (SCOLOPACIDAE)

Suurrisla (Calidris canutus) satub Halinga valda kevadise ja sügisese läbirände ajal.

Väikerisla (Calidris minuta) on väikene kurvitsaline, keda seni on kohatud Halinga vallas vaid kevadrände ajal.

Värbrisla (Calidris temmincki) on samuti nagu väikerislagi läbirändav kurvitsaline, keda on kohatud vaid kevadrände ajal.

Tutkas (Philomachus pugnax) on Halinga vallas läbirändaja mõlemal rändeperioodil. 20.saj 60.a. lõpul oli tutkas järjekindel läbirändaja, kelle isalindude mänguplatski asus Perekülas nn. Aia lombi lähedal kõrgel ja kuival karjamaal. Viimastel aastatel kohatakse tutkaid siinkandis juhuslikult.

Mudanepp (Lymnocryptes minimus) pesitses tõenäoliselt veel 20.saj 50.a. Virussaare rabasaare lähedal Maima rabas. Linde on samas piirkonnas mängulennul kuuldud veel üksikutel juhtudel ka 70.aastatel.

Tikutaja (Gallinago gallinago) e.taevasikk on Halinga valla sooservade ja vesiste raielankide tavaline kurvitsaline, kes ka siinmail pesitseb.

Metskurvits (Scolopax rusticola) e.nepp on rahva seas hästi tuntud ja teatud lind, kes veel aastaid tagasi oli üks hinnatumaid ja kevadel oodatumaid jahilinde. Liik on sagedasti kohatav pesitseja Halinga vallas.

Mustsaba-vigle (Limosa limosa) on Halinga valla linnustiku nimekirja uustulnukas, kes siiamaile saabus teadaolevalt 20.saj. 60.a. esimesel poolel (Pereküla). Mustsaba-vigle on järjekindel pesitseja Perekülas nn.Aia lombi ümbruses ja Koonga vallaga piirnevas Kõima rabas. 70.a. lõpul esines pesitsusajal ka Sõõrike küla lähedal.

Vöötsaba-vigle (Limosa lapponica).1 vana isalindu vaadeldi 22.juulil 2006 Kodesmaa külas nn. Kodesmaa soos. Tegu oli ilmselt sügisrändel viibiva linnuga.

Väikekoovitaja (Numenius phaeopus) pesitseb max. 10 paarina Kõima raba Halinga valda jäävas osas.

Suurkoovitaja (Numenius arquata) on Eestimaal pesitsev kõige suurem kurvitsaliste sugukonna esindaja, kelle pesitsusaegne arvukus on viimase paarikümne aastaga kahjuks langenud. Üksikud paarid kauni, kõlava ja kaugele kostva häälega linde pesitseb veel Kõima rabas ja ka Kõrgerabas (Rogenese raba).

Tumetilder (Tringa eruthropus) on tundra ja taigasoode pesitseja, kes viibib Eestis s.h. ka Halinga vallas läbirändajana mõlemal rändeperioodil. Kõige suurem võimalus tumetildriga kohtuda on Pitsalu turbakarjäärides ja Kodesmaa tehisjärvede juures.

Punajalgtilder (Tringa totanus) pesitseb üksikute paaridena Kõima rabas Halinga ja Koonga valla piiril ning on pesitsenud ka Perekülas nn.Aia lombi ääres.

Lammitilder (Tringa stagnatilis) on Halinga vallas juhuslik läbirändaja, keda teadaolevalt on vaadeldud vaid kahel korral: 2000-l ja 2002 –l aastal.

Heletilder (Tringa nebularia) esineb Halinga vallas läbirändel mõlemal rändeperioodil.

Metstilder (Tringa ochropus) pesitseb üksikute paaridena Pööravere metsamassiivi metsakraavidel ja ojadel ning 1-2 paarina ka Kodesmaa järvede piirkonnas.

Mudatilder (Tringa glareola) on valla territooriumil sage läbirändaja mõlemal rändeperioodil. Pesitsejana on liik jäänud võrdlemisi haruldaseks, kes pesitsusajal esineb veel Kõima ja Maima rabades ning eelkõige veega täitunud vanadel turbakarjääridel Pitsalu lähedal.

Hallkibu (Xenus cinereus) on Eestis haruldane läbirändaja, kelle pesitsusalad jäävad Eestist kirde poole. Seda huvitavat kurvitsalist on Halinga vallas kohatud vaid ühel korral 2000 aastal Kodesmaa tehisjärvede ääres.

Vihitaja (Acitis hypoleucos) pesitseb meil kruusateedel ja vallas asuvate tehisjärvede kallastel ning suurtel kruusakarjääridel.

Veetallaja (Phaloropus lobatus) on teadaolevalt seni Halinga valla maile sattunud kahel korral. Mõlemal juhul on linde vaadeldud Kodesmaa tehisjärvedel ja siis, kui järv(ed) on kuivaks lastud ning järvede põhja vaid madalad veelombid jäänud.

25. sugukond ÄNLASED  (STERCORARIIDAE)

Söödikänn (Stercorarius parasiticus) linnuliik, kes sisemaale satub suhteliselt harva. 22.mail 2003 aastal sattusid aga 2 lindu siiakanti. Neid vaadeldi Kodesmaa tehisjärvede lähedal.

26. sugukond  KAJAKLASED (LARIDAE)

Väikekajakas (Larus minutus) satub Halinga maile vaid aeg-ajalt. Halinga vallaga piirneval Lavasssaare järvel aga liik pesitseb. 2002 aastal hinnati seal liigi arvukuseks 20 haudepaari.

Naerukajakas (Larus ridibundus) on suveperioodil (mai-juuni) sagedane toitekülaline valla põldudel. Pesitsemas võib liiki kohata Pitsalu vanadel veega täitunud turbakarjääridel, kus 2003 aastal pesitses vähemalt 300 paari.

Kalakajakas (Larus canus) on sage läbirändaja mõlemal rändeperioodil ja pehmetel talvedel ka talvine läbihulkuja. Pesitseb Pitsalu turbakarjääridel 2003 aastal ca 20 paari ja Kodesmaa tehisjärvedel 10-15 paarina.

Tõmmukajakas (Larus fuscus) esineb Halinga vallas ebaregulaarse läbirändajana kevadrände ajal ja juhusliku suvelinnuna (juuli 2000).

Hõbekajakas (Larus argentatus) on kajakaliik, keda Halinga vallas võib kohata aastaringselt – puudub vaid väga pakaselistel talvedel. Hõbekajakad pesitsevad rabalaugastel, Pitsalu turbakarjääridel (2003 a. ca 30 haudepaari) ja 1-2 paarina ka Kodesmaa tehisjärvedel.

Merikajakas (Larus marinus) satub Halinga maile haruharva. Merikajakat on siinmail vaadeldud teadaolevalt vaid 3-l juhul: 1987.a. kevadel, 2000.a. suvel ja 2001.a. suvel.

27. sugukond TIIRLASED  (STERNIDAE)

Räusktiir (Sterna caspia) satub Halinga maile juhuslikult, teda on teadolevalt vaadeldud vaid ühel korral Kodesmaa tehisjärvede juures.

Jõgitiir (Sterna paradisaea) pesitseb üksikute paaridena (1-2) Pitsalu turbakarjääridel ja 1-3 paarina Kodesmaa tehisjärvedel.

XIII selts TUVILISED (COLUMBIFORMES)

30. sugukond TUVILASED (COLUMBIDAE)

Kodutuvi (Columba livia) esineb pea kõigi vallas asuvate suuremate farmide, teraviljakuivatite ja viljaladude ümbruses.
 
Õõnetuvi (Columba oenas) eelistab pesitseda valgusrikastes männikutes, kus leidub musträhnide pesakoopaid või muid sobivaid puulõhesid. Halinga vallas selle liigi pesitsemist seni tõestatud ei ole, küll aga esineb õõnetuvi väikesearvulise läbirändajana ja seda eriti kevadrändel.

Kaelustuvi (Columba palumbus) on Halinga vallas arvukas läbirändaja mõlemal rändeperioodil ja üldlevinud haudelind nii põldudevahelistes metsatukkades kui ka suuremate metsamassiivide ääre- ja sisealadel.

Kaelus-turteltuvi (Streptopelia decaocto) satub Halinga valda vaid aeg-ajalt ning püüab ka siin pesitseda. Pesitsuajal on liiki kohatud Libatse külas, Kaelase pargis ja Pärnu-Jaagupi alevis .

Turteltuvi (Streptopelia turtur) on jäänud viimastel aastatel haruldaseks pesitsejaks vallas. Pesitsusajal võib turteltuvisid kohata nii suuremate metsamassiivide keskosades (Pööravere metsad) kui ka põldudevahelistes metsatukkades (Kodesmaa, Langerma, Pereküla külade ümbruses).

XIV selts KÄOLISED (CUCULIFORMES)

31. sugukond KÄGULASED (CUCULIDAE)

Kägu (Cuculus canorus) on rahva seas hästi tuntud ja teatud lind. Teatavasti kägu ise oma poegi välja ei hau vaid “sokutab” oma muna teiste lindude pesadesse, kes siis käo poja välja hauvad ja üleskasvatavad. Halinga vallas on selliseks “käokasvatajaks” olnud linavästrik.

XV selts KAKULISED (STRIGIFORMES)

33. sugukond KAKLASED (STRIGIDAE)

Kassikakk (Bubo bubo) on Eestimaa kõige suurem “öökull”, kes 1-3 paarina elutseb ka Halinga valla rabaservades.

Lumekakk (Nyctea scandiaca) on talikülaline kaugelt põhjala tundratelt, keda teadaolevalt on siinmail kohatud vaid ühel korral – 20.saj 30.ndail aastail Perekülas.

Vöötkakk (Surnia ulula) on Eestis juhuslik pesitseja ning väikesearvuline, kuid regulaarne talikülaline, keda Halinga vallas on kohatud 3-l korral. Kõik vaatlused jäävad 20.sajandisse.

Värbkakk (Glaucidium passerinium) on Eestimaa kõige väiksem kakuline, kes elutseb Halinga vallas aastaringselt. Pesitsemiseks eelistab värbkakk kuuseülekaaluga vanu segametsi, kus peab leiduma suur-kirjurähni pesaõõnsusi, milledes värbkakud pesitsevad.

Kodukakk ( Strix aluco) on Halinga valla vanade mõisaparkide ja Pärnu-Jaagupi kiriku ümbruse pargi tüüpiline kakuline, kes elutseb oma pesapaiga ümbruses aastaringselt ja kasutab pesitsemiseks õõnsaid puid või hoonete müürilõhesid. Kodukakke võib peale alevis oleva kirikupargi kohata veel: Kaelase pargis, Roodi mõisa pargis, Pööravere pargis, Halinga mõisa pargis, Vee mõisa pargis ja mitmel pool mujalgi. Kodukakud võtavad hästi omaks ka neile ülesseatud suureavalisi pesakaste.

Händkakk (Strix uralensis) on suur helehalli sulestikuga kakuline, kes elutseb suuremates metsamassiivides ja ka põldude ning heinamaadega külgnevates metsatukkades. Kohata võib händkakku aastaringselt. Händkaku pesitsusaegne arvukus on väga kõikuv ja sõltub tugevasti tema põhitoidu – hiirlaste arvukusest. Maksimaalselt võib Halinga vallas pesitseda 15-20 paari händkakke.

Habekakk (Strix nebulosa) on teadaolevalt Halinga valda sattunud vaid ühel korral. 1 lindu vaadeldi T.Lauri ja U.Kirsimägi poolt 6.juunil 1974 aastal Pitsalu küla lähedal.

Kõrvukräts (Asio otus) on Eestis elavatest kakulistest kõige rohkem seotud põllumajandusliku maastikuga (põllud, heinamaad), kes pesitseb põldudevahelistes metsatukkades ja isegi talude kuusehekkides, kui vaid pesitsemiseks sobiva vana varesepesa või oravapesa leiab. Hiirtest toitujana on tema arvukus ka küllaltki kõikuv ning on aastaid, kus kõrvukrätsud täielikult puuduvad samas aga hiirerohketel aastatel on kõrvukrätse arvukalt.

Sooräts (Asio flammeus) on avamaastiku – sooservade ja suurte lagedate heinamaade servaalade lind. Liik on Halinga vallast pesitsejana kadunud. 20.saj 70.aastatel pesitsesid soorätsud Vakalepa küla lähedal nn. Vee soos ja 80.aastate lõpul elas soorätsu paar Maima küla lähedal.

Karvasjalg-kakk (Aegolius funereus) eelistab pesitseda vanades raieküpsetes metsades, kus leidub temale sobivaid puuõõnsusi, eelkõige musträhnide vanu pesakoopaid. Halinga vallast on teda ka üks karvasjalg-kaku pesaleid. 1934.a. leidis A.Mank kaku pesa Maima küla lähedalt Kangimaa metsast. Hilisematel aastatel on karvasjalg-kakke kuuldud valla erinevates osades (ka Kangimaa metsast), kuid pesi pole kahjuks enam õnnestunud leida.

XVI selts ÖÖSORRILISED (CAPRIMULGIFORMES)

34. sugukond ÖÖSORLASED  (CAPRIMULGIDAE)

Öösorr (Caprimulgus europaeus) on tüüpiline rabaserva männikute ja männiülekaaluga metsade haudelind, keda Halinga valla metsades võib alates maikuust sagedasti kuulda ja valgetel suveöödel ka näha.

XVII selts PIIRITAJALISED e. PIKATIIVALISED (APODIFORMES)

35. sugukond PIIRITAJALASED (APODIDAE)

Piiritaja (Apus apus) e.piirpääsuke on soojadel suveõhtutel sageli vaadeldav nii valla erinevates külades kui ka Pärnu-Jaagupi alevis. Piiritajad pesitsevad hoonete müürilõhedes, kivikatuste vahelistes tühimikes kui ka kuldnokkade pesakastides.

XVIII selts SINIRAALISED (CORACIIFORMES)

36. sugukond JÄÄLINDLASED  (ALCEDINIDAE)

Jäälind (Alcedo atthis) on jõgede ja tiikidega seotud kalatoiduline värvikirev umbes kuldnoka suurune lind, kes pesitseb veekogude kaldajärsakutes. Halinga vallas pole eriti palju jäälinnule sobivaid pesitsuspaiku ja ilmselt on ka see põhjuseks, miks jäälinnud siinkandis ei pesitse, küll aga on jäälinde kohatud siinmail kevadisel ja sügisesel (I.Erm`I suuline teade liigi vaatluse kohta 70.a. teisel poolel Enge jõel Kaelase pargis) rännuperioodil.

38. sugukond SINIRAAGLASED  (CORACIIDAE)

Siniraag (Coracias garrulus) on värvikirev umbes hakisuurune suluspesitseja, kes kahjuks enam aastakümneid Halinga valla territooriumil ei pesitse. Teadaolev tõenäoline pesitsemine toimus 1969.a. Vakalepa k. lähedal. Teadaolevalt viimane sinirao vaatlus Halinga vallas toimus 1978 a. maikuus Perekülas.

39. sugukond  VAENUKÄGULASED  e.  TOONETUTLASED (UPUPIDAE)

Vaenukägu (Upupa epops) on seni teadaolevate vaatluste põhjal Halinga valda sattunud vaid kahel korral: 1975 aasta maikuus vaadeldi 1 lindu Perekülas (H.Sooaru), 2003 aasta aprilli lõpul leiti haavatud vaenukägu Langerma külast Jüri talu õuest. Tänu taluperemehe Robert Varese teatele jõudis fakt haavatud haruldasest linnust ka ornitoloogideni.

XIX selts RÄHNILISED (PICIFORMES)

40. sugukond RÄHNILISED  (PICIDAE)

Väänkael (Jynx torquilla) on rändlind, kes Halinga maile jõuab tavaliselt mais ja lahkub augustis. Olles rähnidele kaugelt sugulane, on väänkael ise aga võimetu tegema endale sobivat pesakoobast. Pesitseb pesakastides ja looduslikes õõnsustes asustades parke, taluõuesid ja metsi.

Hallpea-rähn ( Picus canus) esineb Halinga vallas 4-5 paarina. Linde võib vallas kohata aastaringselt ja hallpea-rähn on üks paiksemaid linde kogu Euroopas. Elutseb puisniitudel (Vahenurme ja Kangru), parkides (Kaelase) ja Pööravere metsades Enge jõe ääres.

Roherähn (Picus viridis) on Halinga vallast pesitsejana kadunud. Viimased teadaolevad roherähni sagedasemad vaatlused Halinga vallas jäävad 20.saj lõpukümnendisse. 22.juulil 2004 õnnestus artikli autoril 1 roherähni emalindu vaadelda Naartse külas.

Musträhn (Dryocopus martius) on Eestimaal pesitsev suurim rähn. Pesitseb vanemates metsades, kuhu eelkõige mändidesse ja haabadesse raiub ca 15 sm. läbimõõduga ovaalse lennuavaga pesakoopaid. Linnuhuvilisel matkajal on Halinga vallas musträhniga kõige suurem tõenäosus kokku saada Pööravere ümbruskonna metsades.

Suur-kirjurähn (Dendrocopos major) on Halinga valla, nagu ka kogu Eesti tavaliseim ja arvukaim rähniliik, kelle arvukus siiski aastatega väga tugevasti kõigub. S-kirjurähni võib leida pesitsemas kõikjal, kus leidub pesakoopa rajamiseks sobivaid puid (eelkõige haabu) ja piisavalt toitu.

Valgeselg-kirjurähn (Denndrocopos leucotos) on Halinga valla linnustiku tõeline “pärl”. Soome ja Rootsi linnuturistid, rääkimata Lääne-Euroopa linnuturistidest, võtavad ette pikki matku, et seda nende kodumaal üliharuldaseks jäänud või koguni väljasurnud linnuliiki näha. Valgeselg-kirjurähni elupaikadeks on metsaosad, kus leidub palju pehkinud ja kõdunevat puitu, eriti kaski. Halinga vallas elutsevad valgeselg-kirjurähnid Arase-Enge metsamassiivis, Kodesmaa ja Langerma ümbruse metsades ja Udrumaa metsamassiivis. Aeg-ajalt külastavad linnud ka Kaelase parki.

Väike-kirjurähn (Dendrocopos minor) on Halinga vallas eriti talveperioodil, mil ta liitub tihaslaste toitesalkadega, sageli kohatav. Pesitseb metsades, põldudevahelistes metsatukkades ja mujal puistutes, kuhu reeglina mõnda kõdunevasse puusse teeb endale pesakoopa.

Kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus) e. laanerähn on Halinga vallas kaunis haruldane haudelind. Elutseb vanemates raieküpsetes kuusikutes või kuuse ülekaaluga segametsades – selliseid metsi leidub vaid valla idaosas nn.Pööravere metsad. Sealkandis elutsebki 2-3 paari laanerähne.

XX selts VÄRVULISED (PASSERIFORMES)

41. sugukond LÕOLASED (ALAUDIDAE)

Nõmmelõoke (Lullula arborea) on seniste vaatluste põhjal läbirändaja kevadisel rändeperioodil. Pesitsusajal on liiki kohatud 20.saj 80.a. keskel valla läänepiiril Lavassaare järve idakaldal.

Põldlõoke (Alauda arvensis) on Halinga valla põldude, heinamaade ja kõrgrabade iseloomulik haudelind. Läbirändel esineb liik arvukalt mõlemal rändeperioodil.

42. sugukond PÄÄSULASED (HIRUNDINIDAE)

Kaldapääsuke (Riparia riparia) vajab pesitsemiseks küllaltki tiheda pinnasega(liiv, kruus ka kokkuvajunud turvas) kaldajärsakuid. Halinga vallas pesitseb Maima kruusakarjääris ning on mõnel pool farmide juures püüdnud pesitseda ka kokkuveetud ja tihedaks vajunud freesturba vallides.

Suitsupääsuke (Hirundo rustica) on linnuliik, keda kui rahvuslindu ja Eesti talude sümbolit, teavad kõik. Viimastel aastatel ei ole suitsupääsukestel enam eriti hästi läinud, kuna soodsaid pesitsuspaiku (laudad) kipub nappima. Siin-seal kipub suitsupääsukest pesitsejana välja tõrjuma ka räästapääsuke.

Räästapääsuke (Delichon urbica) on samasugune inimkaasleja linnuliik nagu suitsupääsukegi, kes leiab sobivad kohad pesade ehitusteks hoonete räästaste alt, mille järgi linnuliik on oma nimegi saanud.

43. sugukond VÄSTRIKLASED  (MOTACILLIDAE)

Metskiur (Anthus trivalis) on Halinga valla metsade ja metsaservade tavaline ja üldlevinud haudelind, kes saabub aprilli alul.

Sookiur (Anthus pratensis) on üldlevinud haudelind valla soodes. Saabub märtsis ja lahkub oktoobris.

Tundrakiur (Anthus cervinus) on Halinga vallas haruldane läbirändaja, keda on seni kohatud vaid kahel korral 2002 aasta septembris Oese küla lähistel ja 2004 aastal Kodesmaa külas

Hänilane (Motacilla flava) esineb Halinga vallas läbirändajana.

Linavästrik (Motacilla alba) on Halinga vallas üldlevinud ja sage haudelind.

44. sugukond SIIDISABALASED  (BOMBYCILLIDAE)

Siidisaba (Bombycilla garrulus) on Halinga vallas talikülaline, keda võib kohata oktoobrist maini.

45. sugukond VESIPAPLASED (CINCLIDAE)

Vesipapp (Cinclus cinclus) on Halinga vallas ebaregulaarne talikülaline, keda on kohatud Enge jõel (Kaelase park), Kõverojal ja 1994 aasta pakaselisel talvel ka Kodesmaa külas Järveääre talu juures jäävabal kraaviosal.

46. sugukond KÄBLIKLASED (TROGLODYTIDAE)

Käblik (Troglodytes troglodytes) on laialt levinud haudelind, kelle arvukuses on aastati küllaltki suuri kõikumisi. Pesitseb metsades, eriti meeldivad kohad, kus on palju oksa -ja muid risuhunnikuid. Üksikud linnud jäävad meile ka talveks.

47. sugukond RAATLASED (PRUNELLIDAE)

Võsaraat (Prunella modularis) on Halinga vallas üldlevinud ja sage haudelind.
Punarind (Erithacus rubecula) on Halinga vallas üldlevinud ja sage haudelind.

48. sugukond RÄSTASLASED (TURDIDAE)

Ööbik (Luscinia luscinia) on väga tuntud ja rahva seas armastatud lind. Saabub maikuus. Pesitseb aedades ja metsaservades, kus on rohkesti toominga alusvõsa.

Must-lepalind (Phoenicuruc ochrurus) on viimastel aastakümnetel hakanud Eestis jõudsalt oma leviala laiendama. Teadaolevalt vaadeldi esimest m-lepalindu Halinga vallas 1972.a. suvel Perekülas. Nüüdseks on must-lepalinnust saanud järjekindel pesitseja Libatse külas. Pesitsusajal on liiki kohatud veel Sõõrike ja Vee külades.

Lepalind (Phoenicurus phoenicurus) oli varem tuntud ka aed-lepalinnu nime all. Halinga vallas on lepalind väikesearvuline ja kohatise levikuga haudelind, kes pesitseb nii metsades kui ka taluõuedes. Asustab ka pesakaste.

Kadakatäks (Saxiola rubetra) on vallas laialt levinud avamaastike (põlluservad, kraavikaldad, karjamaad) haudelind.

Kivitäks (Oenanthe oenanthe) on lind, kes pesitseb põldudel olevatel kivihunnikutel ning ka asulates (Libatse k) olevates suuremate kivihoonete müüripragudes või teistes varjatud kohtades. Liik on vallas üldlevinud, kuid väikesearvuline.

Kaelusrästas (Turdus torquatus) pesitseb Skandinaavia ja Koola poolsaare mägitundrates. Eestisse satub vaid läbirändel. Teadaolevalt on liiki Halinga vallas kohatud vaid ühel korral. 25.aprillil 1988.a vaadeldi 1 isalindu toitumas Libatse kaupluse õuel.

Musträstas (Turdus merula) on kõige arvukam rästaliik Halinga vallas. Pesitseb metsades ja ka suuremates aedades ja parkides. Regulaarne talvituja, kuigi enamus linde lahkub meilt oktoobris-novembris.

Hallrästas (Turdus pilaris) esineb Halinga vallas aastaringselt. Talviti võib aeg-ajalt puududa, kuid samas saabuvad jälle naaberaladelt suured linnuparved, kes mõne aja möödudes jällegi lahkuvad. Pesitseb koloniaalselt: parkides, metsaservades.

Laulurästas (Turdus philomelos) on ilusa, veidi ööbiku laulu meenutava lauluga üldlevinud rästas Halinga vallas. Halinga vallas rõngastatud laulurästas on lennanud Hispaaniasse Mallorca saarele.

Vainurästas (Turdus iliacus) on vallas samalevinud rästaliik, kui musträstaski.

Hoburästas (Turdus viscivorus) on Eestimaal pesitsevatest rästastest kõige suurem. Eelistab männimetsi. Halinga valla rästastest kõige väiksemaarvulisem.

49. sugukond PÕÕSALINDLASED (SYLVIIDAE)

Võsa-ritsiklind (Locustella naevia) ei esine vallas mitte igal aastal.

Jõgi-ritsiklind (Locutella fluviatilis) on samasugune mitte igal aastal esinev laululind, nagu võsa-ritsiklindki.

Kõrkja-roolind (Acrocephalus schoenobaenus) on roolindudest Halinga vallas enam levinud. Liiki võib kohata suuremate kraavide kallastel, valla rohkete tehisjärvede ümbruses ja loomulikult ka Pitsalu veega täitunud vanade turbakarjääride ääres.

Aed-roolind (Acrocephalus dumetorum) on tüüpiline maikuu lõpu ja juunikuu alguse öölaulik. Liigi levik vallas on veel ebaselge, kuid linde on kuuldud: Libatse, Langerma ja Maima külade ümbruses.

Soo-roolind (Acrocephalus palustris) on üks kõige kaunima lauluga linnuliik Eestimaal, kes meisterlikult põimib oma laulu sisse teiste laululindude laulukatkeid. Halinga vallas on soo-roolind väikesearvuline haudelind.

Tiigi-roolind (Acrocephalus scirpaceus) pesitseb Halinga vallas veekogudega seotud roostikes. Liiki on pesitsusajal kohatud Pitsalu karjäärides, Kodesmaa ja Langerma tehisjärvede kallastel.

Rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus) on kõige suurem meie roolindude hulgas. Halinga vallas on liiki pesitsusajal kohatud Kodesmaa tehisjärvede roostikus ja Pitsalu karjäärides.

Käosulane (Hippolais icterina) on Halinga vallas üldlevinud ja sage haudelind.

Vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) on Eesti Linnuatlase andmeil levinud peamiselt valla kirde ja kaguosas.

Väike-põõsalind (Sylvia curruca) pesitseb aedades, metsaservades olles valla territooriumil võrdlemisi sage pesitseja.

Pruunselg-põõsalind (Sylvia communis) on väga sage ja Halinga valla suvele üks iseloomulikumaid laululinde, kes pesitseb aedades, metsaservades, põõsastikes ja ka suurtel juba puude-põõsastega kaetud kivihunnikutel keset põllumassiive.

Aed-põõsalind (Sylvia borin) on Halinga vallas üldlevinud ja sage haudelind.

Mustpea-põõsalind (Sylvia atricapilla) on põõsalindude seas kõige metsalembesem liik. Halinga vallas võrdlemisi sage.

Rohe-lehelind (Phylloscopus trochiloides) e.nõlva-lehelind on Halinga vallas seni registreeritud vaid läbirändajana.

Mets-lehelind (Phylloscopus sibilatrix) on Halinga valla metsades üpris tavaline haudelind.

Väike-lehelind (Phylloscopus collubita) on võrdlemisi sage haudelind.

Salu-lehelind (Phylloscopus trochilus) on Halinga vallas pesitsevatest lehelindudest kõige sagedamini kohatav.

Pöialpoiss (Regulus regulus) esineb meil aastaringselt, kuid liik on väga tundlik pakaselistele talvedele ning seetõttu on tema arvukuses suuri kõikumisi.

50. sugukond KÄRBSENÄPLASED (MUSCICAPIDAE)

Hall-kärbsenäpp (Muscicapa striata) on tüüpiline inimkaasleja, kes pesitseb puuriitades, hoonete räästaalustes jm. inimtegevusega seotud paikades.

Väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) põliste kuusikute ja kuuse ülekaaluga okaspuusegametsade haudelind. Pesitsusajal on liiki kohatud valla idaosas (Pööravere metsad) Arase küla metsades ja Pitsalu kuusikus.

Must-kärbsenäpp (Ficedula hypoleuca) on tavaline haudelind Halinga valla metsades, parkides, aedades. Asustab väga meelsasti temale sobivaid pesakaste.

52. sugukond SABATIHASLASED  (AEGITHALIDAE)

Sabatihane (Aegithalos caudatus) esineb Halinga vallas aastaringselt. Pesitseb niisketes ja madalaboniteedilistes soometsades või nende servades.

53. sugukond TIHASLASED (PARIDAE)

Sootihane (Parus palustris) on linnuliik, kes tulevastes ornitoloogilistes töödes hakkab kandma nime salutihane. Esineb meil aastaringselt. Pesitseb parkides, aedades ja soistes võsades.

Põhjatihane (Parus montanus) aetakse aeg-ajalt segamini salutihasega, kuna need linnud on oma väljanägemiselt väga sarnased. Elutseb meil aastaringselt. Pesitseda eelistab kuuse ülekaaluga segametsades.

Tutt-tihane (Parus cristatus) on kõige männilembesem tihane. Esineb aastaringselt ning ei ole ka harv külaline talvistel toidulaudadel.

Musttihane (Parus ater) eelistab pesitseda kuuse ülekaaluga vanades segametsades. Halinga vallas võib musttihast pesitsusajal sagedamini kohata valla idaosas.

Sinitihane (Parus caeruelus) on sage talviste toidumajakeste külastaja. Pesitseb lehtpuu segametsades, suuremates aedades, parkides. Võtab hästi omaks temale sobivaid pesakaste. Talvel võib sageli kohata veekogude pillirooväljadel (Kodesmaa tehisjärved, Pitsalu karjäärid).

Rasvatihane (Parus major) on vast kõigile teatud-tuntud. Rasva-Ants – nii kutsutakse teda üle Eesti, on kõige sagedasem ja arvukam talvine külaline toidumajakeses. Elutseb kõikjal, kus leidub sobivaid puuõõnsusi või pesakaste. Tihti teeb pesa ka õõnsatesse aiapostidesse ning isegi kaua tühjalt seisnud postkastidesse, muidugi juhul kui leiab sinna mugava sisse-ja väljalennu .

54. sugukond PUUKORISTAJALASED  (SITTIDAE)

Puukoristaja (Sitta europea) e.puuklutt esineb nagu tihasedki meil aastaringselt. Sage külaline talvisel toidulaual. Pesitseb metsades ja suuremates parkides. Puukoristaja on suluspesitseja ja ainuke omalaadsete (suluspesitsejate) seas, kes lennuava savi ja poriga oma keha suurse järgi parajaks voolib.

55. sugukond PORLASED (CERTHIIDAE)

Porr (Certhia familiaris) esineb meil aastaringselt. Talvel võib porri sageli kohata ühes toitesalgas tihaste, puukoristajate ja väike-kirjurähnidega. Pesitseda eelistab kuusikutes ja kuusesegametsades.

57. sugukond PEOLEOLASED  (ORIOLIDAE)

Peoleo (Oriolus oriolus) on rändlind, kes saabub meile maikuus ja lahkub augusti lõpus. Pesitseda eelistab kase ülekaaluga valgusrikastes segametsades. Halinga vallas on peoleo seniste vaatluste põhjal levinud vaid paiguti- eelkõige Kodesmaa, Pereküla ja Sõõrike külade ümbruses.

58. sugukond ÕGIJALASED  (LANIIDAE)

Punaselg-õgija (Lanius collurio) levik Halinga vallas on ebaühtlane. Ta on kadastike, mahajäetud metsistunud aedade ja hekkide iseloomulik haudelind. Saabub meile maikuus ja lahkub septembri alul.

Mustlauk-õgija (Lanius minor) on kagupoolse levikuga linnuliik, kes on Eestis eksikülaline. Halinga vallas on liiki kohatud vaid ühel korral: 25.mail 1998 aastal vaatles loo autor 1 isalindu Tallinn-Pärnu mnt. servas Langerma bussipeatuse juures.

Hallõgija (Lanius exubitor) on tüüpiline rabade haudelind. Halinga valla rabadel pesitseb vast 1-2 paari seda omapärast hiiri, sisalikke ja väiksemaid linde söövat sulelist. Arvukamalt esineb hallõgijat talveperioodil, kui teda näeb tihti elektritraatidel või lagendikel kasvavate põõsaste või puude ladvus saaki passimas.

59. sugukond VARESLASED (CORVIDAE)

Pasknäär (Garrulus glandarius) esineb Halinga vallas aastaringselt. Pesitseb tiheda alusmetsaga puistutes ja on pesitsusajal väga varjatud eluviisiga ning jääb tihti märkamatuks. Pasknääre võib aga sagedasti kohata sügiseti, kui valmivad tammetõrud, mis on sügisperioodil tema lemmiktoit, mida ta korjab kõikjalt, kus neid leidub.

Laanenäär (Perisoreus infaustus) pesitseb Euroopa põhjaosa metsades ning on Eestis eksikülaline. Halinga vallas on laanenääri kohatud vaid ühel korral: 23.juunil 1986 aastal Pereküla lähedal soises segametsas.

Harakas (Pica pica) on Halinga vallas üldlevinud ja arvukas haudelind, kes pesitsusajal väldib suuri metsamassiive.Elutseb taluaedades, metsaservades,põldudevahelistes tuulekaitseribades. Talveperioodil võib moodustada 10-20 is parvesid.

Mänsak (Nucifraga caryocatactes) on Halinga vallas pesitsejana üpris haruldane, kelle pesitsusaegne arvukus ei ületa tõenäoliselt 10 haudepaari. Pesitseb suuremates metsamassiivides. Alates augustist võib mänsakuid sagedamini kohata. Siis ilmuvad meie maale reeglina ida-ja põhja pool pesitsevad linnud ja need ei ole siis sugugi nii kartlikud ja vaiksed nagu meie omad pesitsejad.

Hakk (Corvus monedula) on Halinga vallas kohatav aastaringselt. Ta on tüüpiline vanade parkide ja kalmistute lind, kes pesitseb õõnsates puudes, ehitiste müürilõhedes jne.. Kaelase pargis asub kindlasti üks Pärnumaa suuremaid kolooniaid, kus pesitseb 30-40 paari.

Künnivares (Corvus frugilegus) esineb Halinga vallas vaid läbirändajana mõlemal rändeperioodil.

Hallvares (Corvus corone). Halinga valla maastikku oleks raske ette kujutada siin igal aastaajal kohatava hallvareseta. Ta on tüüpiline põllumajandusmaastiku ja külade lind.

Ronk (Corvus corax) on linnuliik, kelle pesitsusaegne arvukus on viimasel kümnendil tublisti vähenenud. Tõenäoline arvukuse vähenemise põhjus on farmide vähenemine ja lõpnud loomade kadumine farmide ümbrusest. Küllaltki arvukas on ronk meil talveperioodil, kui loomade utiliseerimispaigas (Salu küla lähedal) võib kohata kuni 200 isendilisi ronkade parvi. Sellistesse paikadesse lendavad rongad kohale ka meie naaberaladelt.

60. sugukond KULDNOKLASED  (STURNIDAE)

Kuldnokk (Sturnus vulgaris) on üks paljudest rahva seas tuntud ja armastatud linnuliikidest, kes Halinga vallas esineb läbirändajana mõlemal rändeajal, pesitsejana ja juhusliku talvitujana. Kevadel enne pesitsemist ja sügisel enne äralendu ööbivad kuldnokad roostikes. Üheks kuldnokkade selliseks meelispaigaks on Kodesmaa tehisjärvede roostik, kus on ööbima lendavaid kuldnokke loetud kokku kuni 5000 lindu.

61. sugukond KANGURLINDLASED  (PLOCEIDAE)

Koduvarblane (Passer domesticus) on Halinga vallas levinud suuremates asulates ja külades ning suuremate loomakasvatushoonete (mis veel oma ülesandeid täidavad) ümbruses.

Põldvarblane (Passer montanus) on samasugune inimkaasleja nagu koduvarblanegi, kuid elutseb ja ka pesitseb sageli ka suurematest küladest eemal üksikute talude ümbruses. Talveperioodil koonduvad sageli koos koduvarblastega suurtesse toitumisparvedesse.

62. sugukond VINTLASED (FRINGILLIDAE)

Metsvint (Fringilla coelebs) on Halinga valla metsades, parkides jm. puistutes laialt levinud ning arvukas haudelind. Massiline läbirändaja mõlemal rändeperioodil. Rändeaegadel võib sageli põldudel kohata parvi, kus 500-600 lindu. Aeg-ajalt jäävad üksikud metsvindid ka talvituma, siis võib linde kohata reeglina teraviljakuivatite ümbruses.

Põhjavint (Fringilla montifringilla) on Eestis haruldane mitte igaaastane pesitseja, keda Halinga vallas pesitsemas pole leitud. Põhjavint on sage läbirändaja mõlemal rändeperioodil ning rändab tihti ühistes parvedes koos metsvindiga. Vahetevahel kohatakse põhjavinte ka talvekuudel (dets.-jaan.).

Rohevint (Carduelis chloris) on Halinga vallas pesitsusajal üldlevinud värvuline. Pesitseb parkides, kadastikes, talude ümbruses, hekkides. Talveperioodil võib moodustada suuri parvi, kus koos mitusada lindu ja toituda kohtades, kus lokkab umbrohi ja kus on kündmata jäänud suvel rüpsi-rapsi kandnud põllud.

Ohakalind (Carduelis carduelis) esineb meil aastaringselt. Pesitseb parkides, suuremate talude ümbruses ning toitub avamaastikul.

Siisike (Carduelis spinus) on väike sümpaatne laululind, kes esineb meil aastaringselt, kuid kelle arvukuses on suuri kõikumisi. Siisikesele soodsatel aastatel võib pesitseda igasugustes puistutes, alates põlislaantest ja lõpetades põldudevaheliste metsatukkadega.

Kanepilind (Carduelis cannabina) on tüüpiline kultuurmaastiku haudelind. Kanepilinnud on kevadel ühed esimesed saabujad, kes jõuavad meile märtsis. Viimastel aastatel on kanepilinde kohatud ka üha sagedamini talvitumas.

Mägi-kanepilind (Carduelis flavirostris) on Skandinaavia poolsaare lääneosa suleline, kes Eestisse satub harva. Halinga vallast on teada vaid 2 vaatlust. 29.märtsil 2000 aastal vaatles käesoleva töö autor 1 lindu Pärnu-Jaagupis vallamaja esisel hekil ja 24.veebruaril 2004 aastal Sõõrike külas.

Urvalind (Carduelis flammea) on Halinga vallas läbirändaja ja talikülaline, kelle arvukuses on aastate lõikes suuri kõikumisi.

Kuuse-käbilind (Loxia curvirostra) esineb Halinga vallas aastaringselt. Linnu arvukuses on aastate lõikes väga suuri kõikumisi. Kõige sagedamini võib liiki kohata Pööravere metsades ja Rukkiküla ümbruse metsades.

Männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus) on Halinga vallas palju harvemini kohatav, kui kuuse-käbilind. Nagu ütleb tema nimigi toitub ta peamiselt männikäbide seemnetest.

Karmiinleevike (Carpodacus erythrinus) on rändlind, kelle arvukus siinmail hakkas tõusma 20.saj. 70. ja 80.aastatel. Pesitseb põõsastikes, suuremates aedades ning mujal pool avamaastikul, kus leidub puid ja põõsaid.

Leevike (Pyrrhula pyrrhula) on Halinga vallas aastaringselt kohatav. Pesitseb nii suuremates metsades kui ka põldudevahelistes metsatukkades, kus on suur osatähtsus kuuskedel. On pesitsenud ka metsaäärsete talude kuusehekkides.

Suurnokk-vint (Coccothraustes coccothraustes) e.suurnokk on linnuliik, kelle arvukus on viimase 5 aastaga suurenenud. Suurnokad pesitsevad Kaelase pargis, Vahenurme puisniidul, Kodesmaa küla ümbruse metsades.

63. sugukond TSIITSITAJALASED  (EMBERIZIDAE)

Hangelind (Plectrophenax nivalis) pesitseb tundras. Halinga valda satub ta sügisrände ajal oktoobris-novembris ning kevadrände ajal märtsis. Üksikjuhtudel on kohatud ka südatalvel.

Talvike (Emberiza citrinella) võiks lindudest olla Halinga valla loodussümbol. Talvike on avamaastike lind, keda leiab pesitsemas kraavikallastel, põllupeenardel või hekkide varjus. Talviti kogunevad aga selle sümpaatse linnu suured seltsingud taluõuedesse, kuivatite juurde ja ka teedele.

Põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana) on Halinga vallas kohatise levikuga haudelind, kes saabub mais. Põldtsiitsitaja elutseb põldudel, eelistades kõrgemaid ja kuivemaid. Halinga vallas võib liiki kohata Arase, Kodesmaa, Maima, Oese, Roodi, Salu ja Sõõrike ning Vahenurme külade ümbruses.

Rootsiitsitaja (Emberiza schoeniclus) on roostike lind. Halinga vallas pesitseb Pitsalu turbakarjääride roostikes, Kodesmaa tehisjärvede roostikes ja Pereküla ning Vakalepa küla vahelise roostunud madalsool.

Eedi Lelov
Kodesmaal dets. 2003-jaan. 2007



Viimati uuendatud: 01.02.2007 15:1
Otsing
Ɯrituste kalender

 
10  11  12  13  14  15 
16  17  18  19  20  21  22 
23  24  25  26  27  28  29 
30  31 
 

 
  Täna, 17.10
  9..14   Pilvisus tiheneb. Aeg-ajalt sajab vihma. Edela- ja lõunatuul tugevneb 5-12, saartel ja rannikul puhanguti 15-18, õhtul sisemaal puhanguti 15, saartel ja rannikul kuni 20 m/s. Õhutemperatuur on 9..14°C.
  Kolmapäev, 18.10
8..13   Öösel: Pilves selgimistega ilm.  Mitmel pool sajab vihma. Puhub edela- ja läänetuul 8-13, puhanguti 16, saartel ja rannikul 10-15, puhanguti 20-23 m/s. Õhutemperatuur langeb hommikuks 7..12°C-ni. Päeval: Pilves selgimistega ilm. Ennelõunal sajab mitmel pool vihma, keskpäeval põhja poolt alates sadu lakkab. Puhub lääne- ja loodetuul 5-11, rannikul puhanguti kuni 16 m/s, õhtul nõrgeneb veidi. Õhutemperatuur on 7..12°C.
7..12  
  Neljapäev, 19.10
3..9   Öösel: Pilves selgimistega ilm. Kohati võib sadada vähest vihma. Puhub lääne- ja loodetuul 4-10, öö hakul põhjarannikul puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur on 3..9°C. Päeval: Pilves selgimistega ilm. Kohati võib sadada vähest vihma. Puhub lääne- ja loodetuul 4-10 m/s. Õhutemperatuur on 7..11°C.
7..11  
  Reede, 20.10
0..8   Öösel: Pilves selgimistega olulise sajuta ilm. Puhub valdavalt põhjakaare tuul 1-7 m/s. Õhutemperatuur on 0..+5, rannikul kuni +8°C. Päeval: Pilves selgimistega olulise sajuta ilm. Puhub valdavalt põhjakaare tuul 1-7 m/s. Õhutemperatuur on 4..9°C.
4..9  
 Päike
   tõuseb: 08:00
   loojub: 18:12
 EMHI
 Hoiatused
 Ilm täna
 Ilm merel ja Peipsil
 Suusainfo

 
 
 
 
 
 
 
Halinga Vallavalitsus | Uus 53, PƤrnu-Jaagupi 87201, PƤrnu maakond | tel +372 44 73 700 | faks +372 44 73 701 | e-post halinga@halingavald.ee | Kontaktandmed
Originaalis loodud Web Expert poolt.