NB! Alates 18.02.2015 ei uuendata siin olevat infot. Valla koduleht asub aadressil www.halingavald.ee.

Ajalugu

Muinasaeg
Ajaloolise ajastu algusperiood
Mitme võimu vahel
Rootsi valitsemise all
Mitu sajandit Vene võimu all
Vald peale Eesti iseseisvumist
Viiekümneaastane okupatsiooniperiood
Peale taasiseseisvumist
Valla elanikud

Muinasaeg

Enamus Pärnu-Jaagupi kihelkonna muististest asuvad Halinga valla maa-alal. Siit pärineb ka suurem osa juhuleide. Kiviaja asustuse ja varase metalliaja leiud ümbruskonnas puuduvad. Küll on aga juhuleide keskmisest rauaajast. Näiteks on 1939. a. leitud Roodi küla Nurga talu põllult V–VI sajandist pärinev ambsõlg ja Linnamaa küla Pitsimäelt kaks rõngaspeaga ehtenõela, mis oletatavasti pärinevad IX sajandist.
Huvipakkuv on Pitsimäe ümbrus ka noorema rauaaja seisukohalt. Siit ümbrusest on hulgaliselt leitud X–XII sajandist pärinevaid relvi. Samasse perioodi võib paigutada ka valla territooriumil asunud või asuvad kalmed: Linnamaa (Linnamäe) maa-alune põletusmatustega kalmistu, Lehu Küla Mooritse kivikalme, Mõisaküla Andrese talu kivikalme jne. Ajaloolased oletavad, et Linnamaa küla maadel võis asuda ka kunagine Muinas-Eesti linnus Majanpathe, mida kroonik Henrik seoses ristimisretkega 1226. aastal oma kroonikas mainib.

Ajaloolise ajastu algusperiood

Valla territooriumile jääb Pärnu-Jaagupi (Korbe, Corbe) kihelkonna keskus. Teadaolevatel andmetel on Korbe nime esmakordselt mainitud ühes C. Schirren’i poolt Kopenhaagenis avastatud ürikus, mis arvatakse pärinevat aastast 1241. Korbe on maakoha, Muinas-Eesti haldusühiku ja kihelkonna nimetusena kasutusel olnud kuni XVII sajandi keskpaigani, mil siia ehitatud kiriku kaitsepühaku püha Jacobuse nimi ta välja tõrjus. Kirjalikud andmed Korbe kiriklikust kihelkonnast ja selle preestrist aga pärinevad aastast 1325.
Praegune vallapiirkond kuulus toll ajal Saare-Lääne piiskopkonnale. Siinseid piiskoplikke maa-alasid valitseti Koonga ametimõisast vastava piiskopliku ametniku kaudu. Koonga ameti viiest vakusest asusid kaks (Langermaa ja Kuninga) praeguse Halinga valla maa-alal.

Mitme võimu vahel

Väga raskeks osutus siinsele elanikkonnale XVI sajandi teine pool. Orduriigi varisemine ja naabrite nõrkus põhjustasid kestva ning vahelduva eduga sõjaperioodi. Vana-Liivimaal maid saanud võõrad võimud ei rahuldunud oma osaga ning püüdsid naabrite arvel oma valdusi suurendada. Algasid aastakümneid kestvad sõjad Rootsi ja Poola kuninga, hertsog Magnuse, Kuramaa ja Semgalli hertsog Kettleri ning Vene tsaar Ivan IV vahel. Teadaolevad Venelaste rüüsteretked valla piirkonda on toimunud aastatel 1560, 1561 ja 1563. Nimetatud rüüsteretkede ajal põletati ka kohalik kirik, nii et sellest jäid järgi vaid müürid. Kui võrrelda tolleaegsete ürikute andmeid, siis näeme, et kõige rohkem on vallapiirkond kannatanud Liivisõja ajal, millele aitasid kaasa nälg ja katk. Eriti traagiliseks on olukord muutunud 17. sajandi algul. Näiteks on ajavahemikul 1601–1604 vähenenud praeguse valla piirkonnas talude arv ligikaudu 89 %. Tollel sõdade perioodil lahutati poolakate valitsemise ajal ka siinne piirkond Läänemaast ja liideti Liivimaaga (1575).

Rootsi valitsemise all

Altmargi relvarahuga 16. septembril 1629 lõppes siinne aastakümneid kestnud sõdade periood ning pikemaks ajaks jäi valitsema Rootsi riik. Sellel ajal toimusid ulatuslikud maade läänistamised aadlikele ning rajati enamus vallapiirkonna mõisatest. Üheks tähtsamaks tolleaegse võimu teeneks siin aga oli see, et tehti algust talulaste koolitamisega. Juba 1680. aastal töötas Pärnu-Jaagupi kiriku juures köstrikool. Heale algusele aga tegid lõpu (1695 – 1697) toimunud näljahäda, sellele järgnenud katkuaeg (1710 – 1711) ja Põhjasõda.

Mitu sajandit Vene võimu all

Uus ajajärg algas 1710. aastal, kui Eesti- ja Liivimaa allutati Vene võimule. Siinne piirkond jäi nüüd pikemaks ajaks sõdadest puutumata. Vallapiirkonna rahvaarv, mis nälja, katku ja sõjaajal tunduvalt vähenenud oli, taastus nüüd kiiresti ning jätkas tõusuteed. Hoolimata äärmiselt terava kuju omandatud pärisorjuse tingimustest, algas vahepeal tühjaks jäänud talude taastamine ja uute rajamine. Kunagise adramaade arvuni jõuti aga siiski alles 18. sajandi lõpuks.
Katku ja Põhjasõja tagajärjel katkenud haridustegevusega alustati vallapiirkonnas uuesti 18. sajandi esimesel poolel. Peale kihelkonnakooli taasalustamist (töötas juba 1727. a.), alustasid nüüd tegevust ka mõisakoolid (1770. aastal töötasid vallapiirkonnas mõisakoolid Hallingas, Pööraveres ja Veel).
Ärkamisaja algus jõudis vallapiirkonda 19. sajandi keskel, mil siinne Kaelase piirkond kujunes maakondliku tähtsusega kultuurikoldeks, olles esimene oma lähemas ümbruses. Laulu- ja muusikatule süütajaks sai Kaelasel Jüri Jürisson (1845-1917). Tema algatusel asutati Kaelasele 1864. aasta kevadel lauljate kvartett, mis oli üks esimesi Pärnumaal. Sellest kujunes hiljem meeskoor. Samuti asutati 1866. a. keelpillikvintett. Peagi mängis Jüri Jürissoni taktikepi all kaelase pasunakoor. Laulule ja muusikale järgnes peagi näitemänguharrastus (1872), mille eestvedajaks siin oli Jüri Reinson. Kaelase eeskujul tekkisid peagi laulukoorid Ertsma ja Hallinga ning Linnamaa ja Vakalepa külas. Roodi pasunakoor asutati 1880. a.
Kaheks juhtivaks organisatsiooniks kujunesid siin Pärnu-Jakobi Hariduse Selts (1883-1940), milline kujunes välja Roodi Raamatukoguseltsist ja Enge Põllumeeste Selts (1904-1940). Mainitud seltsid likvideeriti 1940. aasta okupatsiooni tagajärjel. Ajavahemikul 1913 – 1915 ilmusid ka esimese kohaliku ajalehe “Jakobi Teataja” 18 esimest numbrit. Eriti aktiivne oli siin esimese maailmasõja eelne periood. Sel ajal asutati hulgaliselt seltse ja ühinguid ning elavnes kultuurielu. Endistele seltsidele lisandusid Enge Põllumeeste Seltsi kaubandusosakond (1908), Jakobi-Enge Laenu-Hoiu Ühisus (1909), kaks karja kontrollühisust (1910 ja 1913) ning masinatarvitajate ühisused. Ka kultuurielus toimus rida sündmusi. Asutati segakoorid Enges (1902), Roodil (1912) ja Jakobi Rahva Hariduse Seltsi juures (1913) jne. Toimus ka I Pärnu-Jaagupi kihelkonna laulupäev (1910).
Ka vallapiirkonna esimene nimetamisväärne tööstus, milleks oli Georg Hanseni jahu- ja saeveski Uduveres (1911) rajati nimetatud perioodil. Tolle aktiivse tegevuse aga lõpetas Esimene maailmasõda.

Vald peale Eesti iseseisvumist

Sõja tagajärjel vaibunud valla majandus- ja seltsielu alustas peale Eesti iseseisvumist uuesti oma tõusuteed. Kahekümnendate aastate algul likvideeriti maaseaduse alusel mõisad ja nende maad jagati maasoovijatele talude rajamiseks. Praeguse valla territooriumile rajati üheksa uut asuküla. Taastati ka vallavalitsuse tegevus, mis sõja ja võimude vaheldumise tõttu lünklikuks oli jäänud. Vanade seltside juurde asutati uusi osakondi ning toimus uute seltside ja ühisuste asutamine. Asutati piimaühistuid, koorejaamu, masinatalvitajate ühisusi, tuletõrje, sooparanduse ja jahimeeste seltse jne. 1924. aastal, kui alustati Pärnu-Jaagupi seltside Liidu asutamist, oli valla piirkonnas juba üle neljakümne seltsi ja ühingu. Alustati ka uue kihelkonna ajalehe “Jakobi Elu” väljaandmist (1928-1930).
Kahekümnenda sajandi esimesel veerandil ilmusid valla piirkonda ka esimesed autod. Kahekümnenda sajandi esimesel poolel sai vallapiirkond autobussiühenduse Tallinna ja Pärnuga.
Vallas tegutses aktiivselt ka 1925. aastal asutatud Kaitseliidu Jakobi Malevkond. Kaitseliidu juurde kuulusid Naiskodukaitse, Noorkotkaste ja Kodutütarde organisatsioon. Valla iseseisvusperioodiaegsele arengule tõmbas aga kriipsu peale okupatsiooni- ja sõjaperiood.

Viiekümneaastane okupatsiooniperiood

Paarikümne aastase iseseisvusperioodi lõpetas pooleks sajandiks riigi okupeerimine Nõukogude Liidu poolt. Eest vabariigi “vabatahtlik” astumine Nõukogude liidu koosseisu toimus 6. augustil 1940. Peagi järgnesid endiste organisatsionnide likvideerimised nii kogu riigis kui ka siinses vallas. Siseministri 31. juuli 1940. a. otsusega vabastati ka siinne vallavanem. Saabus öö vastu 14. juunit 1941, mil Halinga valla seitse perekonda ilma süüd tõestamata kinni võeti ja loomavagunites Siberisse küüditati.
Järgnes sõjaaeg. Alanud Teine Maailmasõda jõudis peagi valla piirkonda. Esimene lahing valla piiril toimus 8. juulil 1941. a. Valla piirkond jäi nüüd pikemaks ajaks sõja tallermaaks. Siin liikusid Saksa ja Vene väeosad mitmeid kordi edasi ja tagasi. Punaväelaste ja hävituspataljoni poolt süüdati hooneid, mille tagajärjel hävis vallapiirkonnas mitukümmend maja. Suuremaid hoonete süütamisi siinses vallas, pandi toime Uduvere alevikus (6. augustil) ja Sõõrike ning Helenurme külas (17. augustil) 1941. aastal. Eelpool mainitud perioodil mõrvati või langes võitluses punaväelaste vastu 23 siinse valla elanikku. 22. augustil taandusid punaväelased valla territooriumilt ning neid asendasid saksa sõjaväelased. Algas saksa okupatsioon. Alustati meeste värbamist saksa armeesse. Algasid sundmobilisatsioonid kuni 1944. a. sügiseni. Esmatarbekaupade vähesuse tõttu kehtestati t¹ekisüsteem. Vallavalitsuse kohustuseks oli nüüd ka oma piirkonna elanikele t¹ekiraamatute jagamine. Põllumeestele kehtestati kõrged normi kohustused.
Peagi saabus teine nõukogude okupatsioon. Halinga valla esimene sõjajärgne koosolek toimus 27. sept. 1944. a. Kahest alevi territooriumil olevast alevikust (Pärnu-Jakobi ja Uduvere) moodustati ENSV ÜN Presiidiumi 13. sept. 1945. a. seadlusega Pärnu-Jaagupi linnatüüpi alev, mis algul Halinga vallale allus. Alevis elavnes ehitustegevus 1950-nendatel aastatel, kui alev oli rajooni keskuseks. Rajooni ajal oli väga elav kultuuri- ja sporditegevus vallas ja alevis. Kultuurimaja juures tegutses mitukümmend ringi. Alevis viidi läbi nii rajooni kui ka rajoonidevahelisi spordivõistlusi. Pärnu-Jaagupi rajoon likvideeriti 1959. a. algul ning seega ka Pärnu-Jaagupi alevis asunud rajooni keskus. Peale seda alevi areng esialgu pidurdus, kuid hakkas EPT toel pikkamööda edasi liikuma. Nõukogude korra lõpuaastail aitas alevi arengule kaasa Halinga kolhoos, kes hakkas siia oma elamuid ehitama.
Valla põllumajanduses aga algas peale 1949. aastat languse periood. Põllumajanduse kollektiviseerimist alustati vallas 1948. a. märtsis. Esimene kolhoos vallas moodustati 22. märtsil 1948. a. Roodil, millele pandi nimeks “Edu”. Esialgsed kolhoosid jäid aga edust kaugele. Ka kolhooside asutamine ei edenenud algul, kuid peale 1949. aasta küüditamist olid peagi kõikjal kolhoosid asutatud.
Aeg läks ja esialgsed virelevad kolhoosid hakkasid siinsete põllumeeste hoolsa töö tulemusena pikkamööda edenema ning jõudsid ühismajandite lõpuaastail vabariigi edukamate hulka nagu “Edasi” ja “Halinga”.

Peale taasiseseisvumist

Iseseisvumistuuled hakkasid valla piirkonnas tõsisemalt puhuma 1980-ndate teisel poolel. Iseseisvusliikumise pöördepunktiks sai 1988. a. 26. mail, kui siin asutati Eesti Muinsuskaitse seltsi Pärnu-Jaagupi abiselts. Aastatel 1988 – 1989 oli selts poliitiliste aktsioonide eesotsas ja tõi esimesena ümbruskonnas okupatsiooni lõpuaastail sinimustvalge lipu avalikkuse ette. Seltsi juurde moodustati Rahvarinde tugigrupp, organiseeriti Eesti Kongressi delegaatide valimist jne. Seltsi organiseerimisel taastati ja avati 18. juunil 1989. a. I Maailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas.
Algas kolhooside reorganiseerimine ning osaühingute ja aktsiaseltside asutamine. Samaaegselt algas ka maade tagastamine endistele omanikele ja nende järeltulijatele. Algas ka ettevõtete erastamine ning aktsiaseltside ja osaühingute moodustamine.

Valla elanikud

Elanike arv praeguse valla territooriumil läbi aegade: 1922–4243 elanikku., 1934–4380 elanikku., 1959–3711 elanikku., 1973–3416 elanikku., 1989–3711 elanikku., 1995–3904 elanikku., 1996–3970 elanikku. 2000–3565 elanikku, 2001 1.jaan. – 3811 elanikku ja 01. juuni 2002 - 3721 elanikku.



Viimati uuendatud: 30.11.2005 18:30
Otsing
Ɯrituste kalender

 
10  11  12  13  14  15 
16  17  18  19  20  21  22 
23  24  25  26  27  28  29 
30  31 
 

 
  Täna, 17.10
  9..14   Pilvisus tiheneb. Aeg-ajalt sajab vihma. Edela- ja lõunatuul tugevneb 5-12, saartel ja rannikul puhanguti 15-18, õhtul sisemaal puhanguti 15, saartel ja rannikul kuni 20 m/s. Õhutemperatuur on 9..14°C.
  Kolmapäev, 18.10
8..13   Öösel: Pilves selgimistega ilm.  Mitmel pool sajab vihma. Puhub edela- ja läänetuul 8-13, puhanguti 16, saartel ja rannikul 10-15, puhanguti 20-23 m/s. Õhutemperatuur langeb hommikuks 7..12°C-ni. Päeval: Pilves selgimistega ilm. Ennelõunal sajab mitmel pool vihma, keskpäeval põhja poolt alates sadu lakkab. Puhub lääne- ja loodetuul 5-11, rannikul puhanguti kuni 16 m/s, õhtul nõrgeneb veidi. Õhutemperatuur on 7..12°C.
7..12  
  Neljapäev, 19.10
3..9   Öösel: Pilves selgimistega ilm. Kohati võib sadada vähest vihma. Puhub lääne- ja loodetuul 4-10, öö hakul põhjarannikul puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur on 3..9°C. Päeval: Pilves selgimistega ilm. Kohati võib sadada vähest vihma. Puhub lääne- ja loodetuul 4-10 m/s. Õhutemperatuur on 7..11°C.
7..11  
  Reede, 20.10
0..8   Öösel: Pilves selgimistega olulise sajuta ilm. Puhub valdavalt põhjakaare tuul 1-7 m/s. Õhutemperatuur on 0..+5, rannikul kuni +8°C. Päeval: Pilves selgimistega olulise sajuta ilm. Puhub valdavalt põhjakaare tuul 1-7 m/s. Õhutemperatuur on 4..9°C.
4..9  
 Päike
   tõuseb: 08:00
   loojub: 18:12
 EMHI
 Hoiatused
 Ilm täna
 Ilm merel ja Peipsil
 Suusainfo

 
 
 
 
 
 
 
Halinga Vallavalitsus | Uus 53, PƤrnu-Jaagupi 87201, PƤrnu maakond | tel +372 44 73 700 | faks +372 44 73 701 | e-post halinga@halingavald.ee | Kontaktandmed
Originaalis loodud Web Expert poolt.